Kristini esimene tööpäev ja Tiina benji hüpe

Eile õhtul tsillisime niisama oma kodukeses ja vaatasime sarju. Mõnna oli. Kiks pidi ju hommikul kell 9 juba rannas tööl olema:)
Hommikul ärkas siis Kiku üles ja käis ujumas ja sättis end tööle ja nii ta läinud oligi. Mina sain põõnata kuni 10ni, et siis ka end valma panna ja töövestlusele minna.
Tööd otsisin StarBeachil. Sain mänädzeriga kokku ja vestlesime pisut ja ta ütles, et ok. Mulle ka sobis. Ja siis ta ütles, et nüüd lähme ja sa hüppad benjit. Algul võttis külmaks küll, aga kuna ma olen alati mõelnud, et võiks seda teha, siis ei küll öelda ei saanud. Hüpe oli eriti lahe. Algul kartsin hullu moodi, aga siis see tööline, kes muga kaasas oli üleval luges 5st 1ni ja siis ma oma makarnidega hüppasin ka...hull värk:D
Ma sain töökohaks sellise töö, et müün üritustele pileteid, ise teen endale raha. Nii palju kui müün, nii palju ka saan:)
Aga okei, mul saab aku tühjaks, teine kord jälle:)
Paid kodustele!

Elu on elu

Nu nii, rattad on korras taas! Pole veel rohkem maas olevaid knopkasid kohanud:)
Eile ostsime poest mingi jubina mis on vaja stepslisse torgata, et sääsed enam ei tülitaks. Hommikul ärgates aga avastasin ikkagi, et mu käsivartel on paar uut punni. Ma ei talu neid sääski!!!:D
Täna sai Kristin endale töökoha ühte kenasse vesipiibu paari. Tahtsime sinna mõlemad, aga kuna hetkel on siiski siin turiste vähe ja need ka kes siin on, neil on vähe raha, siis mina sinna ei saanud. Kristin sai ranna teenindaja koha. Loodan, et kõik ikka seal tal hästi läheb. Nii et mina pean siis veel edasi otsima.
Eile kohtasime rannaääres kividel istuvaid noormehi. Kõik olid Eesti poisid. Suur osa oli neist puhkamas, aga kaks neist olid nagu meiegi siin tööd tegemas/otsimas. Tore oli Eesti nalja ka vahepeal visata:)
Teate, kui me tagasi tuleme oleme me duatlonistid valmis, kui selline sõna olemas on:D Iga hommiku käime ujumas ja see rattasõit Hersonissosesse ei ole tavaline lage maa...Saab ikka korralikult tõuse võtta. Üldiselt on Kreeta ikka väga mägine. Kui vaatad ranniku poolt üles poole, siis on näha ainult suuri mägesid.
Mingeid kuvitavaid putukaid ma seekord näinud ei ole, aga võin öelda, et meil kasvavad aias viinamarjad ja täna kukkusid puuotsast alla kaks tsitrusvilja, mis meenutasid pisut lõhna poolest laime:).
Aga olgu, praeguseks kõik. Tiina ja Kristin

Mustkunst ja katkised rattad

Eile õhtul olime Hersonissoses, kus käisime maad uurimas ja tööd otsimas. Töö kohapealt me veel oluliselt targemaks ei ole saanud, aga mõtteid ja pakkumisi on. Käies mööda peatänavat sattusime Tiger Bar'i. Seal sattusime kokku baarimehega, kes armastas mustkunsti ja tegeles sellega siis kui siin talvel tööd ei olnud. Ta oli nagu Jürgen Veberle, aga Kreeka versioon. Tegi täitse minu käe peal ka sellise triki, et ma ei saanug üldse aru kuidas ta seda tegi:)
Aga ratastega on meil küll ikka igast asju juhtunud. Kõigepealt kaotasin enda ratta pealt pedaali kinni hoidva mutri ära teises linnas. See küll tore ei olnud. Siis lõpuks leidsime ühe toreda rendikoha, kus nad leidsid meile ühe mutri ja panid selle külge ka veel. Siis saime edasi sõita:) Õhtul koju tulles sõitis Kristin kogemata knopka kummi ja nüüd peamegi seda leitsakuga vahetama minema...Jama ikka küll. Aga küll me hakkama saame:)
Lõpuks väsinuna koju jõudes nägime heleroosat sisalikku oma veranda peal. See oli vahva.
Head peaparandus päeva siis kõigile tublidele jaanipävalistele. Tiina ja Kristin.

Päev ranna ja ratastega

Eilse päeva me pisut puhkasime ja täitsime oma külmkapikest ja tutvusime Malia linnaga. Leidsime endale ka esimesed sõbrad vetelpäästja Tony ja reisibüroo omaniku Val'i. Val on meile palju selgitanud, kuidas siin mõned asjad käivad. Hoiatanud, kes võib meid alt tõmmata jne. Õhtul sõitsime ka esimest korda Hersonissosesse. Seal vaatasime ka töö kohapealt natkuene ringi.
Siin on igasuguseid huvitavaid putukaid. Nägime rohutirtsu, mis oli sama suur kui mu käelaba. Öösel mere ääres lendasid helendavad putukad ringi (nagu filmides need, keda saab purki panna, et nad valgustaksid).
Täna rentisime endale jalgrattad kuuks ajaks. Nendest on meile kindlasti suur abi, liikudes kas siis Maliasse või Hersonissosesse.
Head jaanipäeva! Soojust ka siit poolt:)

Esimesed Seiklused

Niiniii, nüüd oleme õnnelikult kohal ja tegelt juba ka kodus. Meil on oma väike stuudio kõige vajalikuga, pluss veel ühe lisavoodiga (kõik olete külla oodatud). Meil on oma liivarand ja helesinine bassein. Juhuuuu!:)
Inimesed on siin kõik väga sõbralikud ja abivalmid. Juba esimestel meetritel kui oma hotelli otsisime, pakuti meile abi. Ainult sääsed on Tiina öösel ära söönud.
Asume umbes kahe suurema linna vahel. Maila peatänavale on 2 km ja teisele poole (nime ei mäleta veel) on 1,5 km. Aga siiski ümbritseb meid ka siin pidev elu hotellide, baaride ja poodide näol. Majaperemeheks on meil sõbralik kreeklane Georg (minda peaks hääldama kuidagi Horhe moodi:P).
Skuutri rentimisega on veel takistusi. Naabrimehel on siin mõned pakkuda, aga tuli välja, et peab olema skuutri jaoks ka skuutri luba ja väidetavalt omavad seda kõik need hullud, kes siin tänavatel nendega ringi sõidavad:)
Ja muidugi sai kaasa võetud täiesti ebavajalikud asjad nagu pikad püksid ja kampsunid, mis nüüd jäävad kappi tolmu kaguma, sest siin on niiiii palav.:)
Päikest teile Eestimaalegi, soojad kallid ja musid meie poolt!:)