Elu on elu

Nu nii, rattad on korras taas! Pole veel rohkem maas olevaid knopkasid kohanud:)
Eile ostsime poest mingi jubina mis on vaja stepslisse torgata, et sääsed enam ei tülitaks. Hommikul ärgates aga avastasin ikkagi, et mu käsivartel on paar uut punni. Ma ei talu neid sääski!!!:D
Täna sai Kristin endale töökoha ühte kenasse vesipiibu paari. Tahtsime sinna mõlemad, aga kuna hetkel on siiski siin turiste vähe ja need ka kes siin on, neil on vähe raha, siis mina sinna ei saanud. Kristin sai ranna teenindaja koha. Loodan, et kõik ikka seal tal hästi läheb. Nii et mina pean siis veel edasi otsima.
Eile kohtasime rannaääres kividel istuvaid noormehi. Kõik olid Eesti poisid. Suur osa oli neist puhkamas, aga kaks neist olid nagu meiegi siin tööd tegemas/otsimas. Tore oli Eesti nalja ka vahepeal visata:)
Teate, kui me tagasi tuleme oleme me duatlonistid valmis, kui selline sõna olemas on:D Iga hommiku käime ujumas ja see rattasõit Hersonissosesse ei ole tavaline lage maa...Saab ikka korralikult tõuse võtta. Üldiselt on Kreeta ikka väga mägine. Kui vaatad ranniku poolt üles poole, siis on näha ainult suuri mägesid.
Mingeid kuvitavaid putukaid ma seekord näinud ei ole, aga võin öelda, et meil kasvavad aias viinamarjad ja täna kukkusid puuotsast alla kaks tsitrusvilja, mis meenutasid pisut lõhna poolest laime:).
Aga olgu, praeguseks kõik. Tiina ja Kristin