Uus kodu ja töö

Nii nii.. Oleme nüüd õnnelikult oma uues kodus Hersonissosel, täitsa linna sees kohe. Korter on meil suurem ja ilusam kui eelmine. Kuigi jah temperatuur toas on märksa kõrgem. Aga kuna meil on rõdu enam-vähem sama suur kui tuba, siis saab väga karmi palavuse korral ka seal magada:D
Pühapäeval jõudsime tagasi oma ümber saare tripilt. Viie päeva ja nelja öö jooksul sõitsime maha 1000km mägesid ja orgusid. Siinkohal suur kummardus Tiinale ja Karlile kes meie väikest Chevrolet Matizi ikka mäest ülesse suutsid suruda:) Kohad kus käisime ja mida nägime olid kõik super ilusad. Looduse poolest oli meeldejääv Matala, kus olid hästi ilusad rannad. Linnana meeldis Hania. Sealne vanalinn ja vana sadam olid väga erinevad ülejäänud Kreetast, veidi meenutas ehk Veneetsiat see koht. Veel õnnestus meil sattud ühte täitesti kohalike linna Timbakisse, kus külastasime kohalikku turgu ja kaltsukat:D Veel käsime Vai beachil, Zakrosel, Rethymnos, Balosel ja veel mitmes mitmes kohas, põhimõtselt saigi saarele ring peale tehtud, välja arvatud Samaria juurest. Magasime me kõik ööd rannas või lageda teava all:) Esimese öö veetsime mägedes väikese kiriku kõrval betoonlaual:D Öö möödus tunniajaste unetsüklitena, kuna lehed krabisesid ja üsna hirmus oli. Aga hommikul oli selle eest super: kui silmad lahti tegin nägin kuidas nahkhiired ja kull seal samas ringi lendasid ja saaki püüdsid. Järgmised ööd magasime kõik erinevates randades, kahes kohas tegime ka lõket. Nagu päris matk ikkagist:)
Koju tagasi jõudsime pühapäeval, siis hakkasime omale uut kodu otsima. Tegelikult olime nädalake enne minekut ühe mehega kokku leppinud et ta hoiab meile ühte stuudiot, aga võta näpust. Kui kohale läksime siis pold tal enam ühtegi vaba korterit. Niisiis pool pühapäeva veetsime me 40 kraadise palavusega linna peal korterit otsides. Nüüd elame siis Popi apartmantsides, umbes 30m peatänavast, 300m merest. Kõrval hotellis käime internetis ja võib-olla ehk saame ikka basseini ka kasutada.
Üleeile alustasime tööotsingutega. Leidsime töötotsa paadi rendi kohta, kus pakume inimestele laenuks kummipaate, suuremaid kaatreid, jahti, sukeldumist ja erinevaid ekskursioone mere peal. Ülemused on meil uskumatult vahvad, mis on siinkandis väga haruldane. Eile läksime siis korralikult esimene päev tööle. Nemad aga viisid meid hoopis paadiga merele- kogu meie eilne tööpäev:D Tööaeg on meil täiesti vaba nii kellajaliselt kui ka tööpäevade osas. Lähme siis kui tahame ja milllal tahame ja kui ei taha siis ei lähe:) Täna plaanime kella 5ks uuesti tööle minna, ehk siis tuleb produktiivsem tööpäev kui eile:)
Niipalju siis praegu meie seiklustest. Tervised on meil enam vähme, Tiina on oma angiinist üle saanud, jalg on endiselt sidemes igaks juhuks. Mina käin ikka oma tropp kõrvas nagu vanamutt ja panen kõrvatilku. Aga kuulmine on veel alles:D
Ahjaa.. täna broneerisime lennupiletid ka ära. Kui miskit ei muutu siis tuleme 9. august koju:)

Seniks suured palavad ja liivased kallid teile:)


P.S. Tiina peaks homme pilte ka ehk üles panema:)

Up's and Down's

Tsauka!
Kell on pool kaksteist ja on meie viimane õhtu siin Kallia korteris. Kiku on toas ja teeb näomaski:D Homme hommikul saame endale auto ja siis lähme viieks päevaks saare peale sõitma:).
Vahepeal...ohoho...mis siis vahepeal juhtunud ei ole..:D Esimesel päeval kui meil oli vaba päev, siis läksime Maliasse pesu pesema...See oli lihtne tsillimise päev. Järgmisel ka lihtsalt olime rannas ja puhkasime. Õhtul läksime uuesti randa, et päikseloojangut vaadata. Tegime pilti ka. Tiina väänas oma vasaku jala välja, pääris korralikult. No nüüd on juba parem. Kõnnin nagu inimene, kes vahepeal lonkab:D
Vahepeal saime endale ka sõbralikud hollandlastest sõbrad, kes viibisid meie kõrval hotellis. Nendega käisime ükspäev ka juba pisut saare peal ringi sõitmas. See oli vahva ja pikk päev. Käisime Agios Nicolauses (kuidas iganes seda ka ei kirjutata) ja siis otsisime veealust linna, mis pidi väga ilus olema. Koha lõpuks leidsime, aga linna vee all väga näha ei olnud...pisut kive ja natuke mitte värvilis kalu. Aga ringisõita oli hea. Teed olid küll ikka vastavad. Mäest hästi palju üles ja siis mäest hästi palju alla. Sõime teepeal ühes travernas, mis asus täitsa mäe otsas. Tuul oli päris kõva. Aga muidu oli tore seal. Nagu piltide pealt näha võite, siis see oli jumala tavaline, et meile tulid teepeal vastu karjused eesli seljas ja kitsed kõrval:)
Negatiivse poole pealt...nii..basseini me juba nädalakese külastada ei või, kuna hotelliomanikud said meie peale pahakseks, et ma käisin öösel basseinis ujumas ja et me koguaeg nende hotellis netis istume...siis teiseks meie mõlemad rattad on nüüdseks ära varastatud. Väga kahtlaselt...üks läks Hersonissoses ja teine meie enda veranda pealt öösel. See oli veel eriti hull, et hommikul küsisin Kikult naljaga, et kas teine ratas on ikka alles...Kiku vaatas õue ja pidi pikali kukkuma...ratast ei olnud: Okei...käisime otsimas päeva ajal palava ilmaga...rohkem sellel teemal rääkida ei taha. Ja siis veel see ka, et mul on angiin ja kikul on kõrva trummikile pisut rebenenud (sukeldumisest liiga sügavale). Mõlemad oleme antibiootikumide peal, nii et pidu eii pane:D Arstiabi saime väga hästi see eest. Kindlustus toimis ja midagi maksma selle eest ei pidanud:). Landlordi ema vaatab meid ka juba kurjalt...ei tea miks:D Ühesõnaga meil on kõige õigem aeg siit edasi liikuda...
Uue elukoha otsimiseks võtsime, siis kui meie rattad veel alles olid, ette reisi vanasse Hersonissosse. Sinna saamine oli alles vägitegu...Mäest ainult üles, JALGRATTAGA:D Lõpuks leidsime ühe koha, mis oli täitsa okei.
No nii, olen teile vist ülevaatlikult meie elust siin jälle pisut kirja pannud. Homme siis lähme teele...
Kallid-musid kõigile kallitele!

Meie ülinunnud rattad!

Kristini tööpäev:D

Meie töö pleis:D

ja meie põhispot!(küll on allse see inglise keel sisse jäänud)

Long time, no see

No terekes, suutsin ikka ära oodata, millal see tobe aeglane nett end valmis mõtles. Kaua pole siia enam midagi kirjutanud... Elu on normaalne. Nüüdseks töötame Kikuga juba koos ühes kohas. Rannas ja terrassil. Vahetame töökohti, aga töö on iga päev ja ühtegi puhkepäeva ei ole. Kui me küsisime, et kas puhkepäevi võiks ka kuhugi sisse pista, siis öeldi, et teie olete ju noored ja peategi töötama:D No see selleks. Küll me vaatame kaua me jaksame ja kaua mõtet seal tööd teha on:)
Boss on meil hull ja mitte jutumärkides vaid kohe kõik kohalikud kutsuvadki teda hulluks. Tegelt on ta hea südamega naine, kes on liiga emotsioonikas ja tormakas. Ärivaist on tal feng sui (kuidas iganes seda ka kirjutatakse). Kui kliendid ei käi, siis tõstame mööbli ümber ja küll kliendid tulevad:D
Rannas käivad meil igasugused inimesed. Eriti vahva on kui vahepeal juhtub ka mõni Eesti paar. Siis on küll silmad suures, et mis teie siin teete ja miks te muga eesti keeles räägite. Põhilised kliendid on hollandlased. Neid on tõesti kõik kohad täis. Mulle on meelde jäänud ka vahvad Inglise tüdrukud, kes ikka truult meie rannas käivad ja noor Poola paar, kes on mõnusalt jutukad. Loomulikult ei puudu ka need inimesed, kes ei ole alati kõige meeldivamad. Täna võtsid Vene naised end täiesti paljaks ranna. Seda siin teha ei tohi, võib vangi sattuda. Ja sel ajal oli just politsei ka...Küll oli kära selle ümber nendel Kreeka meestel. Mis naistel ikka muud üle jäi, kui püksikud vaikselt jalga tõmmata:)
Jalgratastega sõitmine läheb aina kergemalt. Vahepeal ainult tagumik protesteerib ja ei taha sadulasse istuda.
Ah jaa, meie landlord Jorgos (Jorgoseid on siin kõik kohad täis) teeb endale piloodilube, äkki toob meid ka tagasi Eestisse pärast:P:D
Ja oii küll siin on alles erilisi putukaid....Dziiiisaaas. Eile hommikul kukus üks prussakast 3 korda suurem elukas mul rannavihmavarju alt välja....ÕÕÕÕÕÕÕÕ...Väga jube. Ja täna hommikul ei viitsinud Kristin vetsu aknast sisse tulnud samasugust putukat välja visata ja jättis selle mulle. Kui ma teda siis kühvli peale üritasin saada, arvates, et ta oli surnud, ärkas ta ellu. Siis hakkas tagaajamine ja lõpuks tema kaotas. Aga päris kole oli!!! Ja lindudega neil siin ka vedanud ei ole. Isegi varese kraaksumine on parem kui see, mida siinsed linnud lauluks peavad:D!
Aga elu on seiklust ja meie osad sellest.
Järgmise kohtumiseni! Kõike kõige paremat!!!
Muah!