Tsauka!
Kell on pool kaksteist ja on meie viimane õhtu siin Kallia korteris. Kiku on toas ja teeb näomaski:D Homme hommikul saame endale auto ja siis lähme viieks päevaks saare peale sõitma:).
Vahepeal...ohoho...mis siis vahepeal juhtunud ei ole..:D Esimesel päeval kui meil oli vaba päev, siis läksime Maliasse pesu pesema...See oli lihtne tsillimise päev. Järgmisel ka lihtsalt olime rannas ja puhkasime. Õhtul läksime uuesti randa, et päikseloojangut vaadata. Tegime pilti ka. Tiina väänas oma vasaku jala välja, pääris korralikult. No nüüd on juba parem. Kõnnin nagu inimene, kes vahepeal lonkab:D
Vahepeal saime endale ka sõbralikud hollandlastest sõbrad, kes viibisid meie kõrval hotellis. Nendega käisime ükspäev ka juba pisut saare peal ringi sõitmas. See oli vahva ja pikk päev. Käisime Agios Nicolauses (kuidas iganes seda ka ei kirjutata) ja siis otsisime veealust linna, mis pidi väga ilus olema. Koha lõpuks leidsime, aga linna vee all väga näha ei olnud...pisut kive ja natuke mitte värvilis kalu. Aga ringisõita oli hea. Teed olid küll ikka vastavad. Mäest hästi palju üles ja siis mäest hästi palju alla. Sõime teepeal ühes travernas, mis asus täitsa mäe otsas. Tuul oli päris kõva. Aga muidu oli tore seal. Nagu piltide pealt näha võite, siis see oli jumala tavaline, et meile tulid teepeal vastu karjused eesli seljas ja kitsed kõrval:)
Negatiivse poole pealt...nii..basseini me juba nädalakese külastada ei või, kuna hotelliomanikud said meie peale pahakseks, et ma käisin öösel basseinis ujumas ja et me koguaeg nende hotellis netis istume...siis teiseks meie mõlemad rattad on nüüdseks ära varastatud. Väga kahtlaselt...üks läks Hersonissoses ja teine meie enda veranda pealt öösel. See oli veel eriti hull, et hommikul küsisin Kikult naljaga, et kas teine ratas on ikka alles...Kiku vaatas õue ja pidi pikali kukkuma...ratast ei olnud: Okei...käisime otsimas päeva ajal palava ilmaga...rohkem sellel teemal rääkida ei taha. Ja siis veel see ka, et mul on angiin ja kikul on kõrva trummikile pisut rebenenud (sukeldumisest liiga sügavale). Mõlemad oleme antibiootikumide peal, nii et pidu eii pane:D Arstiabi saime väga hästi see eest. Kindlustus toimis ja midagi maksma selle eest ei pidanud:). Landlordi ema vaatab meid ka juba kurjalt...ei tea miks:D Ühesõnaga meil on kõige õigem aeg siit edasi liikuda...
Uue elukoha otsimiseks võtsime, siis kui meie rattad veel alles olid, ette reisi vanasse Hersonissosse. Sinna saamine oli alles vägitegu...Mäest ainult üles, JALGRATTAGA:D Lõpuks leidsime ühe koha, mis oli täitsa okei.
No nii, olen teile vist ülevaatlikult meie elust siin jälle pisut kirja pannud. Homme siis lähme teele...
Kallid-musid kõigile kallitele!
Tuesday, July 21, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Nää, mis ei tapa teeb tugevaks, kõvad eesti tibid :) jõudu
ReplyDelete